Autoblogimine tehisintellekti agentidega: kuidas inimvaba toimetusmeeskond töötab

Artiklit, mida te loete, ei genereerinud ükski „kirjuta selle postituse kohta artikkel”, vaid autoblogi – süsteem, mis koosneb mitmest tehisintellekti agendist, kellel on erinevad rollid, nagu traditsioonilises toimetuses, ainult et ilma inimesteta. Valeri Danjuk, raamatu 1001site AI” autor, ehitas oma blogi jaoks artiklite genereerimise süsteemi uuesti üles ja avaldas selle oktoobri alguses eraldi avatud lähtekoodiga projektina. Ma uurin, millest see süsteem koosneb, kuidas see erineb tüüpilisest närvivõrgu abil postituse ümberjutustusest ja miks on mõttekas nii kaugele minna. Kui te ise blogi peate või klientidele sisu loote, on siin süsteemi konkreetsed sammud, mitte üldised väited „tehisintellekti maagia” kohta.

Miks pidite artiklite genereerimise süsteemi uuesti üles ehitama?

Lühike vastus: vana süsteem oli tupiktee – see oli kallis ja avaldusi peaaegu polnud, kuigi artikleid avaldati regulaarselt.

Põhjus peitub otsingu enda muutumises. Täpse märksõnade vastete ajastu on lõppemas: otsing hindab nüüd teksti tähenduse põhjal – konteksti, sünonüümide, morfoloogia ja pealkirjastruktuuri kaudu. Vanade reeglite järgi kohandatud süsteem on uute reeglite järgi mõttetu: märksõna võib sisestada kümme korda ja ikkagi mitte vastata küsimusele, mida inimesed tegelikult otsivad. Kogu arhitektuuri tuli muuta – kuidas artikkel luuakse, kes seda üle vaatab ja mis juhtub pärast avaldamist.

Millistest agentidest toimetuskolleegium nüüd koosneb?

Postituses kirjeldab autor saadud meeskonda täieõigusliku toimetusmeeskonnana – ajakirjanik, fotograaf, korrektor, peatoimetaja, brändijuht ja müügidirektor –, välja arvatud see, et kõiki rolle täidavad tehisintellekti agendid. Praktikas on iga rolli ülesanne jagatud seitsmeks etapiks:

1. Teemade valik nõudluse põhjal. Süsteem kasutab Wordstati ja Google Trendsi, et mõista, mida sihtrühm parasjagu otsib. Teemasid ei genereeri lihtsalt toimetaja juhuslikult, vaid need põhinevad sihtrühma tegelikul otsinguhuvil.
2. Konkurentide analüüs. 10 parimat otsingutulemust analüüsitakse lünkade osas – probleemide osas, mida konkurendid pole käsitlenud või on ignoreerinud. See uus artikkel käsitleb täpselt seda, mida otsingutulemused on seni vaid pealiskaudselt kajastanud.
3. Kanali jälgimine. Autori Telegram kanali uus postitus on eraldi valitud ning kohandatud SEO ja tehisintellekti vastustes viidatud vormingu (AI ülevaated, hämmeldus) jaoks – nii see juhtum tekkiski.
4. Allikmaterjal pärineb isiklikust arhiivist. Mustand on kirjutatud autori "teise aju" abil – kogutud märkmete, juhtumianalüüside ja jooniste abil; selles etapis kontrollitakse neid algallikate suhtes.
5. Toimetuse ülevaade. Ühel korral kontrollitakse teksti ja keelusõnu, teisel eemaldatakse bürokraatlik keel ja trükivead. Keelusõnade kontrollimine ei ole formaalsus: igal kommertsplatvormil on oma keelatud ja juriidiliselt riskantsete fraaside nimekiri ning üks puuduv fraas võib ettevõttele tekitada tõelisi probleeme.
6. Lingid ja pakkumine. Lingid seotud materjalidele paigutatakse kogu valmisteksti ja vajadusel lisatakse hoolikalt tootepakkumine. Lingid viitavad tegelikele avaldatud lehtedele, mitte juhuslikele – vastasel juhul takistab linkimine lugejat, mitte ei aita teda.
7. Avaldamine ja kontrollimine. Artikkel avaldatakse veebisaidil, süsteem kontrollib lehe korrektset kuvamist ja jätab automaatselt lingi artiklile algse Telegram postituse kommentaaridesse.

Milline näeb välja valmis artikkel: reaalse maailma näide

Ükski allolevatest ekraanipiltidest pole lavastatud – need on samad lehed 1001site ajaveebist, mis avanevad teie brauseris, kui seda praegu külastate. Tulemusi on kõige lihtsam demonstreerida juba avaldatud teksti abil – juhtumiuuringuga Saksa tootja tehisintellektil põhineva seadme remondikäsiraamatu kohta.

Ülaosas on pealkiri, videosisend ja lühike kokkuvõte: kliendi ülesanne, tehtu, tähtaeg ja tulemus – kõik ühel real. See on mõeldud just neile, kes otsustavad mõne sekundiga, kas jätkata lugemist.

Järgmisena tuleb artikli põhiosa koos alapealkirjadega küsimuse või loo vormis („Mis juhtus“, „Mida me tegime“) ja objekti päris fotodega.

Allpool on allikad, küsimuste ja vastuste rubriik ning lingid projektile. Need samad kolm blokki lõpetavad ka artikli, mida te praegu loete: need vastavad nõudlike lugejate küsimusele "Kus see kinnitust leiab?".

Kas me saame usaldada tehisintellekti poolt saadud "isiklikku kogemust"?

Küsimus on aus ja vastus ei ole „jah, täiesti“. Ainuüksi asjaolu, et süsteem sisaldab „faktikontrolli“ etappi, ei tähenda, et iga väide nagu „Ma kontrollisin“ automaatselt tõeks muutub. Agent ei esita oma tööd inimese isikliku kogemusena: tekstis on arvud ja näited ainult kontrollitud arhiividest koos allikaga – või üldse mitte. Kõik vastuolulised või kontrollimatud detailid anonümiseeritakse või kustutatakse selles etapis.

See piirang vähendab fiktiivsete juhtumite ja arvude ohtu just seal, kus automatiseerimine tavaliselt kõige valusamalt läbi kukub – lugeja usalduses konkreetse väite vastu.

Seega on iga tehisintellekti artikli kontrollimiseks lihtne reegel: kui konkreetsele juhtumile või joonisele viidatakse ilma allikata, on see põhjus olla ettevaatlikum. Selle põhimõtte järgi koostatud tekstis peaks igal numbril olema nähtav jälg – arhiveeritud salvestis, ekraanipilt või avalik link, nagu käesolevas artiklis.

Kui palju selline süsteem maksab ja kas ma saan seda tasuta proovida?

See on isiklikuks kasutamiseks tasuta ja kood on GitHubis avalikult saadaval. See on tasuta ka aktiivsetele ajakirjanikele – Ukraina Ajakirjanike Liidu ja Euroopa ajakirjandusorganisatsioonide liikmetele. Äriliseks kasutamiseks on vaja tasulist litsentsi – autor ei täpsusta postituses täpset summat; kehtivad tingimused peaksid olema leitavad repositooriumist endast. Vabakutseliste või veebistuudiote puhul, kes võtavad klientidelt sisu eest tasu, on see äriline stsenaarium – tasuta isiklik litsents ei kehti.

Kellele see ajaveebi automatiseerimise skeem sobib?

Ideaalne kandidaat on vabakutseline või väike veebistuudio, kes haldab mitme kliendi blogisid ning kellel on puudus toimetajatest ja faktikontrollijatest. Sellise meeskonna jaoks pole kõige kallim mitte tegelik kirjutamine (sellega saab hakkama ainult tehisintellekt), vaid sellega kaasnev rutiinne töö: konkurentide kontrollimine, numbrivigade vältimine, platvormi juriidiliste piirangute järgimine ja hoolikas linkimine kliendi olemasoleva sisuga. See lähenemisviis hõlmab just seda rutiini: teemade valik, faktide kontrollimine, peatussõnad ja ristlinkimine.

Mitte igaüks ei taha avatud lähtekoodiga projekti mõista ja kohandada. Paljud vajavad oma veebisaidi jaoks endiselt pidevat artiklite voogu ja sarnane automatiseerimispõhimõte on juba sisse ehitatud ka 1001site AI- sse, mis seda ajaveebi majutab. See keskendub aga veebisaidile endale, mitte ajaveebile endale: lehe sisu pakutakse lingi kaudu, see avaldatakse automaatselt Telegram ja WhatsApp ning SEO märgistus tehakse automaatselt ilma käsitsi konfigureerimiseta. Veebisait luuakse ja värskendatakse armatuurlaua tehisintellekti abil – liides on loodud nagu sõnumitooja, seega pole vaja redigeerimiseks koodi kirjutada.

Mis edasi: Automaatne videolõikus

See protsess pole veel täielikult suletud: autori sõnul on oktoobri keskpaigaks plaanis moodul, mis lõikab olemasolevast sisust automaatselt kokkuvõtteid ja lühivideoid. See on avalik plaan – funktsioon ei ole veel töökorras ja artiklis ei väideta vastupidist.

Allikad

• Postitus kanalilt "Äri tehisintellektiga": https://t.me/promtvibeadd/450
• Artiklite kirjutamise oskus (ajakirjanik) GitHubis: https://github.com/DanikVR/journalist
• 1001site ajaveeb: https://1001site.com/blog/